Mine sisu juurde

Harilik söötreiarohi

Allikas: Vikipeedia
Harilik söötreiarohi

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Reiarohulised Illecebraceae
Perekond Söötreiarohi Herniaria
Liik Harilik söötreiarohi
Binaarne nimetus
Herniaria glabra
L.

Harilik söötreiarohi (Herniaria glabra) on rohttaimeliiküheaastane rohttaim reiarohuliste sugukonnast söötreiarohu perekonnast.

Harilik söötreiarohi kasvab liivikutel, kuivadel muruplatsidel, teeservadel, jalgradadel ja liivastel söötidel.[1]

Söötreiarohu vars on lamav, ümmargune, kuni 30 cm pikk ning paljude okstega. Lehed on vastakud, kuni 1 cm pikad, munajassüstjad, otsast teritunud ja otsast teravad. Õied on väikesed ja rohelised ning esinevad kuni kümneõieliste kerakestena. Õies on nii kroonlehti, tupelehti kui ka tolmukaid 5, emakakaelu 2. Kroonlehed on valkjad ja lühemad kui tupp. Tupelehed on rohekad. Vili on üheseemneline, must, sile ja läikiv. Õitseb juunist septembrini.[1]

Rahvamedistsiinis

[muuda | muuda lähteteksti]

Droog saadakse õitsemise ajal taime maapealsest osast, millest eemaldatakse puitunud osa. Droog sisaldab saponiine, flavonoide ning jääkidena eeterlikke õlisid ja alkaloide. Droogist valmistatud tee soodustab uriini eritumist ning seda kasutatakse mitmesuguste kusepõie- ja neeruhaiguste puhul.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus. Lk 229-231.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]